• OMX Baltic0,42%261,73
  • OMX Riga−1,58%867,01
  • OMX Tallinn−0,03%1 683,41
  • OMX Vilnius0,45%1 010,66
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,04
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,23
  • OMX Baltic0,42%261,73
  • OMX Riga−1,58%867,01
  • OMX Tallinn−0,03%1 683,41
  • OMX Vilnius0,45%1 010,66
  • S&P 5000,4%5 745,37
  • DOW 300,62%42 175,11
  • Nasdaq 0,6%18 190,29
  • FTSE 1000,27%8 307,04
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%103,23
  • 04.02.15, 17:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Siim Kallas: kaotame ettevõtte tulumaksu kogu Euroopas

Siim Kallas teeb veebiväljaande EUobserver arvamusartiklis ettepaneku kaotada ettevõtte tulumaks kogu Euroopa Liidus.
Siim Kallas kaotaks ettevõtte tulumaksu kogu Euroopas
  • Siim Kallas kaotaks ettevõtte tulumaksu kogu Euroopas Foto: Andras Kralla, Äripäev
Euroopa Keskpank teatas hiljuti, et ostab võlakirju, selleks et süstida rohkem kui triljon eurot Euroopa majandusse, kirjutas Kallas. Tema sõnul on samm pikalt oodatud, et võidelda liiga madalate tarbijahindadega ning euro kõrge kursiga võrreldes oma kaubanduspartneritega.
Samuti paneb Euroopa Komisjon kokku 315 miljardi eurost investeerimispaketti Euroopa transpordi-, IT- ja energiataristusse. Mõlemad sammud võivad taastada Euroopa majanduskasvu.
Kuid mis saab struktuuri reformidest, küsib Kallas. Need on seni tema hinnangul piirdunud pealesunnitud kasinusprogrammidega riikidele, kellel on võla- ja eelarveprobleemid ning kes ei suuda maksejõuetust vältida Euroopa Liidu toeta. Reformid on mõistetavatel põhjustel ebapopulaarsed.
Samal ajal kurdavad Euroopa ärid ülereguleerimise ja kahaneva turumajanduse üle, jätkab Kallas. Mis oleks, kuid astuks suuri samme, et ergutada ettevõtlust ja stimuleerida erasektorit? Mida saaks selleks teha?
Ühtne meetod tulumaksu arvutamisel
Meil on olnud viimastel aastatel pikad arutelud Euroopa Liidus ettevõtete tulumaksu üle, kirjutab Kallas. Euroopa Komisjon on välja pakkunud nn ühise ettevõtete tulumaksu baasi (Common Consolidated Corporate Tax Base). Idee seisneb selles, et meil oleks ühtne meetod, kuidas 28 liikmesriiki arvutavad ettevõtete tulumaksu.
Reaktsioonid on olnud vastakad paljudel põhjustel. Paistab mõistlik harmoniseerida ettevõtte tulumaksu mõistet ja arvutuskäike, jättes maksumäärad liikmesriikide otsustada. Kuid tekib kahtlus, et sellel on tagamõte. Turule orienteeritud poliitikakujundajad, eriti majanduslikult edukamad riigid, kardavad, et harmoniseerimine on loodud selleks, et tõsta makse. See poleks vastuvõetav, arvab Kallas.
Suurem panus töökohtadest ja palkadest
Samal ajal on debatt ettevõtte tulumaksu üle tihti ideoloogiline. Paljud ütlevad, et suured korporatsioonid peaksid ka suurelt panustama rahvuslikesse eelarvetesse poliitilistel põhjustel, sotsiaalsest solidaarsusest. Kuid võib-olla annaksid nad suurema panuse luues töökohti ja makstes väärikat palka.
Tegelikult on maksulaekumised ettevõtete tulumaksust tagasihoidlikud, sest kehtib rida soodustusi ja mahaarvamisvõimalusi. Valitsused, mis kasutavad dünaamilist majanduspoliitikat, püüavad juba vähendada ettevõtete tulumaksu.
Miks mitte minna lõpuni välja ja kaotada ettevõtete tulumaks kogu Euroopas? Või vähemalt alandada ta ajutiselt nullini? See oleks ettevõtetele jõuline stiimul tegutsemiseks, mida nad väga vajavad.
Eestis, minu koduriigis, kaotati ettevõtete tulumaks reinvesteeritult kasumilt 2000. aastal ning see on töötanud väga hästi luues positiivsema ärikliima, meenutab Kallas. Euroopaülene ettevõtte tulumaksu kaotamine oleks hea lisa komisjoni investeerimispaketile ja Euroopa Keskpanga sammudele, lõpetab Kallas.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele